Janella Paulus - "Vana Lääne-Eesti talukompleks"
Hans Joosep Jõgisalu "Hukkuv maailm"
Minu praktilise töö nimeks on Hukkuv maailm. Hukkuv sellepärast ,et maavarad saavad ükspäev otsa, terrorism on viimastel aastatel tõusnud, Euroopal ja USA-l on üks suur jama Venemaaga, inimesed on enesehävituslikku ning loodusressursse kurnava eluviisiga.
Selle kuju tegin ühest LEGO-mehikesest, peaks panin talle gloobuse, vasakusse kätte tegin talle relva ning kinnitasin selle kuju kahepoolse teibiga aluse külge. |
Lisette Ulla "Elulaegas"
Valget värvi karp sümboliseerib minu töös puhtust, valgust, süütust ja tekitab seost just elu algusega. Mullal on palju tähendusi, aga eelkõige kristlikus maailmapildis on arusaam, et mullast oleme me võetud ja mullaks me ka saame. Ehk muld annab sellele elulaekale alguse nagu ka võrsuvatele taimedele annab alguse hea ning viljakas muld. Muna sümboliseerib elu algust, mis pole veel alanud, kuid on varsti juhtumas. Mulla peal olevad munakoored ja tibud sümboliseerivad elu, mis on alles alanud ja veel nii õrn ja kaitsetu. (osa esitatud tekstist )
|
Malin Kisant "Teadmata suudlus"
Sigrid Loost "Minu koolitee"
Carmen Korjus "Ajaratas on peatamatu"
Aega ei saa tagasi keerata, me ei saa minna tagasi mingisse hetke kus kõik oli hea, me saame elada vaid hetkes ja nautida seda, mis meile antud on.
Aastas on 365 päeva, ajaks mil jõuame pensioniikka oleme siin maailmas veetnud umbes 23 000 päeva. See on päris suur number ja paneb mõtlema, et kas oled endast kõik andnud ja elu nautinud? „Teha plaane, elada, olla ja nautida igat hetke“ – oleks nii selle töö kui ka minu elu moto. Ööpäevas on juba iseenesest 24 tundi ja kui oled piisavalt nutikas leiab erinevaid viise küll, kuidas need tunnid eriliseks või olemise vääriliseks teha.
Olen välja toonud erinevaid numbreid, näiteks number 133 tähistab neid koolipäevi, mis sel õppeaastal läbitud ja 48 päevi, mitu veel vaja käia sel aastal on. Number 512 näitab täpselt mitu päeva on jäänud minu 18. sünnipäevani jne. |
Laura Kasepõld "Tüütud asjad minu päevas"
Merili Möll "Kõik on su enda kätes"
Birgita Käsk "Nööbid minu elus" |
Andres Proosväli "Võitlus geograafiaga" |
Minu töö aluseks oli mõte, et ma pean koolis tihtipeale geograafiaga võitlema, kuna õpin seda kõige rohkem. Hõbedane mõõk sümboliseerib võitlust. Kasutasin just mõõga sümbolit, kui sõjasümbolit, kuna minu arvates on see kõige arusaadavam sümbol. Maakera sümboliseerib geograafiat, kuna geograafia on teadus, mis uurib maad.
|
Aimar Alton "Armastab, ei armasta!"
Sander Pihlak "Elukell"
Minu töö eesmärk on panna inimesi mõtlema sellele, kui lühike on inimese elu ja kui tähtis on see, kuidas me oma aega kasutame.
Elukellal on kujutatud inimese põhilisi tegevusi, mille peale me oma aega kõige rohkem kasutame. Reeglina on iga inimese tegelik elukell erinev(mõneti ka see, mille peale me aega kasutame), aga laias laastus annab see mingi ülevaate.
Elukellal on kujutatud inimese põhilisi tegevusi, mille peale me oma aega kõige rohkem kasutame. Reeglina on iga inimese tegelik elukell erinev(mõneti ka see, mille peale me aega kasutame), aga laias laastus annab see mingi ülevaate.
Elukellal kujutatud tegevused on magamine, koolis käimine, sportimine, söömine, teleka vaatamine, arvutis olemine(viimased neli on kõige üldisemad ja igal inimesel võib olla nende asemel mingi muu tegevus), töötamine. Elukella viimases sektoris on kujutatud küsi märk. Selle eesmärk on panna inimesi mõtlema sellele kui vähe on tegelikult meie elus seda aega, kus me saame ise otsustata, mida me teeme. Ülejäänud kellast sümboliseerib seda aega, mil meie tegevus sõltub kas mingist kohustusest või muust elutegevuseks vajalikkust tegevusest.
|
Rahel Elisabeth Toffer "Mingi karp"
Minevikus ei tohiks sobrada, olgu seal siis head või halvad mälestused. Kõik mis on minevik, on läinud ning tagasi enam ei tule. Minevikust tuleb osata õppida, mis on väga oluline oskus.
Mu teoses on erinevaid kritseldusi ja pilte minevikust, mis tekitavad nii häid kui ka halbu emotsioone. Must-valgetest piltidest ning ka muudest paberitükkidest olen teinud lillekesed. Lillede all on vanast päevikust väljarebitud suvaline lehekülg.
Mu teoses on erinevaid kritseldusi ja pilte minevikust, mis tekitavad nii häid kui ka halbu emotsioone. Must-valgetest piltidest ning ka muudest paberitükkidest olen teinud lillekesed. Lillede all on vanast päevikust väljarebitud suvaline lehekülg.
Valisin just lilled sellepärast, et enamasti tähendavad lilled head ja positiivset ning positiivsus ongi minu jaoks elu alus. Roosa värv mu töös, mida saab näha suurel lillel, kahel südamel ning alumises tekstis tähendab seda, mida ma ise olen elus kogenud. Südmed sümboliseerivad armastust, mida on andnud mulle perekond. Roosaga oma mõtete kirjutamine paberil tähendab enda emotsioonide väljendamist ning päeviku pidamine on minuarust alati hea asi. Roosa suur lill must-valgete lillede vahel tähendab seda, et kõige halli ja igava vahel tuleb leida midagi positiivset.
|
Karbi seintel rohelisega märgitud sümbolid iseloomustavad mind ennast. Rahu sümbol sümboliseerib minu rahulikkust ning positiivsust ning muusika sümbol mu musikaalsust. Seintel olevad lillekesed on samuti isiklikest väärtuslikest paberitest valmistatud ning kuna nad ei olnud must-valged nagu välja prinditud pildid, paigutasin nad külgedele. Kollastel on minu jaoks motiveerivad ja inspireerivad laused, mis on mulle tähtsad, sest tihtipeale kui pole viitsimist midagi teha, utsitavad need väga hästi tegutsema. Mulle väga meeldib see, et karp on väliselt must ja sünge ning seevastu seest väga tüdrukulik.
Kristiina Peterson "Sa oled..."
Usun et kõik me teame, et sõnadel on suur võim ja ka väikesed sõnad võivad kellelegi väga palju haiget teha ja muuta tema maailma.
Roosal taustal on kujutatud värvilised laigud, mis tähendavadki neid ootamatuid ja valusaid hetki meie elus. Ning nende peale on kirjutatud negatiivsed sõnad, mida inimesed tihti peale loobivad ilma, et nad mõtleks nendele tagajärgedele, mida need sõnad võivad teisele tähendada ja kui hinge ta võib selle tegelikult võtta. Need hetked võivad tabada meid kõige ootamatumal hetkel, mil me seda isegi oodata ei oska ja kõige kallimalt inimeselt, keda me usaldasime. Mida järsemalt on need värvilised laigud kujutatud, seda ootamatumalt on need hetked tulnud. |
Margit Paat "Maailma viimane päev"
Me ei viska ju ka täiesti kõlbulikku ja puhast toitu prügikasti, miks teeme seda tihtipeale siis paberiga?
|
Minu teose peamõtteks on kokkuhoid ja taaskasutus. Sellest lähtuvalt olen kasutanud vanu materjale, et teose idee veelgi paremini välja tuua. Vanale puitplaadile on kleebitud värvilistest vanapaberitükkidest maastik ja taevas. Rahulikul taustal kasvab suur puu, mille okstest vaid ühel on lehed, sümboliseerides seda, et puu on suremas. Vaid ühel oksal on veel jõudu, et roheline püsida. See ongi Maailma viimane puu.
Esmapilgul vaadates on see pilt küll ilus ja looduslik, kuid tegelikult kujutab ta endas tugevat sõnumit kõige kurvemast võimalikust tulevikust. Maailma viimane puu kasvab lagedal väljal. Kõik teised puud tema ümbert on juba maha raiutud. Tegelikult väljendab see teos üksildust ja lootusetust. Igapäevaselt koolis käies kasutame tohutul hulgal paberit. Väga tihti visatakse aga pooltühjad paberilehed kergekäeliselt prügikasti. See on midagi, mis mul alati sees kripeldanud on. See on meeletu paberi raiskamine. |
Jan Rosenberg "Väljaränne"
Tööl on kujutatud Eestit ning Skandinaaviat(Soome, Rootsi ja Norra), mis n-ö ''tõmbab'' eestlasi Eestist ära tolmuimejatorude kaudu. Teose osadeks on neli riiki koos vastavate riigilippudega (Eesti, Soome, Rootsi ja Norra). Lisaks sellele kolm tolmuimejat(Soomes, Rootsis ja Norras) ning vastavate tolmuimejate torud, mis suunduvad Eestisse. Eesti juures on kujutatud veel inimesi e. eestlasi, kes tõmmatakse eelmainitud tolmuimejatorudesse.
Idee on selles, et inimestele nähtavaks teha Eesti ühte suurimat probleemi- väljarännet. Nagu ka näha, on eestlaste jaoks kõige valitumad immigratsiooniriigid Soome, Rootsi ja Norra. Sinna minnakse, kuna seal on parem palk, paremad elutingimused jne. Kui kõik eestlased Eestist välja rändavad, kes siis meie majandust ja riiki edasi viib? Siin kehtib põhimõte, et kui läheb üks, läheb varsti ka teine. Teose peaeesmärk on inimestele sisendada, et tuleks jääda kodumaale ja aidata meie endi majandusel ning riigil kasvada, mitte minna välismaale otsima paremat elu. Tuleks jääda siia ja anda oma panus parema riigi ülesehitamiseks.
|
Valisin selle teema, kuna see on praegu väga aktuaalne. Eestist väljaränne on meie kodumaale suur probleem, kuna varsti ei ole enam piisavalt tööjõudu, pensionid vähenevad veelgi ja meie kodumaa majandus käib alla. Arvan, et see probleem puudutab kas otseselt või kaudselt meist igaüht, sealhulgas ka mind. Sellepärast peakski see olema igaühele väga mõistetav ja huvipakkuv.
Martin Karu "Elu linnud"
Teose peaidee seisneb selles, et teos toimib nagu päevik. Igasse lindu, mis selles pudelis leidub, on midagi sisse kirjutatud minu kohta:elu, soovid, mälestused, käsud, meeldimised jne. Pudelisse on pandud linnud selle mõttega, et nad säilivad seal pikalt ning ei saa kahjustada. Paks klaas tagab turvalise keskkonna lindudele ning suurema tõenäosuse, et nad ei saa kahjustada, sest plaanis on teos jätta seisma vähemalt 20`ks aastaks. Kui olen piisavalt vana on mul plaanis teos avada, kas oma Pariisi katusekorteris, või siis talumehena Läänemaal.
Avamis hetkel on äratundmis rõõm: kas elu on läinud nii nagu ma soovisin, kas olen täitnud need ülesanded mis endale seadsin, kas ma olen piisavalt reisinud, kas ma suhtlen veel oma sõpradega, mis kohal on muusika minu elus?
Avamis hetkel on äratundmis rõõm: kas elu on läinud nii nagu ma soovisin, kas olen täitnud need ülesanded mis endale seadsin, kas ma olen piisavalt reisinud, kas ma suhtlen veel oma sõpradega, mis kohal on muusika minu elus?