Õppekäik Tõnis Paduga
Läänemaa Ühisgümnaasiumi kunstitundides peeti arhitektuurinädalat, mille raames hankisid õpilased teadmisi erinevatest arhitektuuri stiilidest Haapsalu linnas.
11 SST õpilastel said osa õppekäigust linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialisti Tõnis Paduga, kes oli lahkesti nõus õpilastele Haapsalu tuntumate hoonete ajaloost ja nende arhitektuurist rääkima. Külastati Toomkirikut, Jaani kirikut ning peatuti Raekoja juures.
Saadi näiteks teada, mis Toomkirikul on romaani stiilis ja mis on hiljem gootipäraseks ümber ehitatud, mis funktsioon on ristimiskabelil aga ka seda, et Valge Daam hakkas ennast alles 19. saj. ilmutama .
Kuna õpilased ei olnud kunagi Jaani kirikus käinud oli põnev näha, mis selle seinte taga peitub. Kõige haruldasem seal on Euroopas ainulaadne kivist altarikaunistus – retaabel, mis arvatavalt algselt värviliseks oli maalitud.
Padu selgitas muuhulgas, mis otstarve on baroksel kantslil ja gootipärasel altarivõrel.
Õpilastele meedis, et said selle lühikese aja jooksul nii palju teada oma linna kohta. Õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla jäi samuti üritusega väga rahule. “ Üks asi on tunnis seinalt pilti vaadata -
hoopis elavam on kõike ise oma silmaga näha. Ükski foto ei asenda seda vahetut muljet, mida
kunstiteose nn.elusast peast nägemine annab. See käib ka arhitektuuri kohta“
11 SST õpilastel said osa õppekäigust linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialisti Tõnis Paduga, kes oli lahkesti nõus õpilastele Haapsalu tuntumate hoonete ajaloost ja nende arhitektuurist rääkima. Külastati Toomkirikut, Jaani kirikut ning peatuti Raekoja juures.
Saadi näiteks teada, mis Toomkirikul on romaani stiilis ja mis on hiljem gootipäraseks ümber ehitatud, mis funktsioon on ristimiskabelil aga ka seda, et Valge Daam hakkas ennast alles 19. saj. ilmutama .
Kuna õpilased ei olnud kunagi Jaani kirikus käinud oli põnev näha, mis selle seinte taga peitub. Kõige haruldasem seal on Euroopas ainulaadne kivist altarikaunistus – retaabel, mis arvatavalt algselt värviliseks oli maalitud.
Padu selgitas muuhulgas, mis otstarve on baroksel kantslil ja gootipärasel altarivõrel.
Õpilastele meedis, et said selle lühikese aja jooksul nii palju teada oma linna kohta. Õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla jäi samuti üritusega väga rahule. “ Üks asi on tunnis seinalt pilti vaadata -
hoopis elavam on kõike ise oma silmaga näha. Ükski foto ei asenda seda vahetut muljet, mida
kunstiteose nn.elusast peast nägemine annab. See käib ka arhitektuuri kohta“
Romaani stiilile viitab suhteliselt madal lagi, üksikud aknad, poolsambad kuubikujuliste kapiteelidega ja paksud seinad.
Hilisemal ajal on aknad gootipärase teravkaare saanud ja võlvidele on lisatud gootikale iseloomulikke roideid. Altari kõrvale seina sisse on ehitatud teravnurkse ehisviiluga sakramendi niśś ja seda arvatavalt alles 19.teises pooles.
Haapsalu raekojahoonet kaunistab barokne eenduvate kaunistustega uks ja selle kohal linna vapp.
Haapsalu Jaani kirik on ehitatud endise aida või laohoone müüridele ja võeti kirikuna kasutusele 16. saj. Selle akende ja uste teravkaared viitavad gooti stiilile. Algselt barokne tornikiiver asendati hiljem praegusega.
Nii Haapsalu Toomkirik, Raekoda kui ka Jaani kirik kuuluvad kultuurimälestistena kaitse alla.
|
Iga kiriku kõige püham koht on altar. Jaani kiriku altarit kaunistab Eestis ainulaadne dolomiidist retaabel ehk altarilaua taga asuv ehissein. Selle kaunistusteks kasutatud sambakesed ja näokujud viitavad renessanss stiilile. Arvatakse, et praegu pruun retaabel olevat kunagi olnud värviline. Keset retaablit asuv reljeef kujutab piiblistseeni Getsemoni aiast, kuhu Jeesus on tulnud Jumalat paluma, et too selle karika ehk siis ristilöömise temast mõõda viiks. Samal ajal tema jüngrid tukuvad, kes on kujutatud all paremas nurgas.
Altariesisel alal või õigemini selle all asub paljudes kirikutes krüpt. Jaani kirikus krüpti ei ole ega ka märke sellest, et sinna oleks kunagi kedagi maetud. Sellegipoolest katavad põrandat mõned suured kivist hauaplaadid.