10.06.-21.08 2016
Kunstiprojekti lugu
Muusikat ja teatrit peetakse tänapäeva kultuuri iseenesestmõistetavaks osaks. Ometi on seda ka kunst, mis mingil põhjusel näib Eestis olevat pigem teisejärguline. Sellise suhtumise muutmisel on koolidel oluline roll. Üks asi on saada teadmisi kunsti rollist ühiskonnas läbi sajandite, kuid vähemtähtis pole ka noortes kunstihuvi äratamine galeriides käies ja ise kunstiga kätt proovides.
Läänemaa Ühisgümnaasium võttis sel aastal, lisaks järjepidevatele näitustele kooliruumides ja aastanäitustele Linnagaleriis, ette suurema kunstiprojekti, kaasamaks riiklike gümnaasiumide õpilasi.
Mõte oli erinevate koolide õpilaste valmistatud kunstiobjektid Haapsalu Tagalahe merevette paigutada.
Eesmärke sellise projekti elluviimiseks oli mitu:
. väärtustada noorte inimeste loomingulisust ja eneseväljendamise püüdu
. väärtustada kunsti
. harida vaatajat, tuues kunst käidavasse avalikku ruumi
. tutvustada avalikkusele riigigümnaasiumide kontseptsiooni läbi kunstiprojekti
. väärtustada Haapsalut merelinnana (kunsti meres saab eksponeerida vaid merega piirnevas linnas)
. pöörata tähelepanu Haapsalu rannapromenaadi merevee olukorrale (madalat ja seisvat vett ähvardab kinnikasvmine ja roostumine)
. anda oma rahvale ja külalistele veel üks põhjus, miks tulla jalutama kaunile Promenaadile
Tänase seisuga on Eestis riigigümnaasiume üheksa. Osalemisest teatasid kuus gümnaasiumit: Jõgevamaa Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium.
Ühtne teema teoste loomiseks puudus, tingimuseks oli vaid, et kunstnikul on oma tööga mingi sõnum edastada, et see vee peal püsib ja ilmastikuoludele vastu peab.
Oma pealkirjastatud töö kohta tuli autoritel eelnevalt saata lühitutvustus ja kasutatud materjalide loetelu.
10. juunil saabus promenaadile kümme väga eripalgelist tööd, mis paadi sleppis oma kindlaksmääratud kohale aerutati ja raskuste abil põhja kinnitati.
Tööd jätkus kogu päevaks, vahetult enne avamist Haapsalu Kuursaalis sai oma koha veel viimane teos.
Avamisele oli tulnud rohkesti rahvast. Oma tervitused ja heakskiidu projektile edastasid Haridus-ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmann, Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare, LÜG-i direktor Leidi Schmidt, projekti ellukutsuja ja läbiviija LÜG-i kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla, aga ka osalenud koolide kunstiõpetajad ja nende tublid õpilased.
Milliseid ootamatusi/üllatusi kaasnes ?
„Valge laev“ ,autor: Karl Kaiser
Teos kujutab 21. sajandi anonüümset tarbimisühiskonna kodanikku, kes on oma mõtlematu käitumise tõttu uppunud. Tema keha on hõivanud puhtad ja süütud uue põlvkonna inimesed, kes kasutavad kodanikust maha jäänud lagunevat keha, et purjetada uue ja helgema tuleviku poole.
Projektijuhina loen projekti „Kunst meres.Mida?Jaa!“ väga õnnestunuks. Tööd, nende asupaik ja näituse kestvus tekitasid erinevaid seisukohti ja kohati ka tulisemaid arvamuseavaldusi. http://online.le.ee/2016/08/03/merenaitus-ebaonnestunud-kunstiprojekt-ja-noorte-inimeste-appikarje/
Kindlasti võib väita, et tegemist oli Haapsalus ja ka kogu Eestis esimese omataolise kunstinäitusega, mis asus vees ja kestis kaks kuud.
http://online.le.ee/2016/07/14/fotokonkurss-merekunst/
http://online.le.ee/2016/06/12/fotogalerii-promenaadil-hulbivad-meres-laip-hobune-akvaarium/
http://online.le.ee/2016/06/08/koolinoored-avavad-promenaadil-mereskulptuuride-naituse/
https://www.facebook.com/100010255929934/videos/vb.100010255929934/277547262597136/?type=2&theater
http://kultuur.err.ee/v/kunst/69708a5d-4e31-4d14-a0d8-30d94ad06887/haapsalu-promenaadil-saab-naha-kuue-riigigumnaasiumi-opilaste-skulptuure
Et veelgi propageerida seda kunstiprojekti ja väärtustada noorte loomingut viis projektijuht läbi ka fotokonkursi, mille ainus tingimus oli, et fotol peab mõni kunstiobjekt näha olema. Laekus 71 tööd.
https://www.facebook.com/Fotokonkurss-Merekunst-572724736267696/photos?ref=page_internal#
Sponsorid:
Haapsalu Linnavalitsus – projekti tutvustav stend promenaadil, paadilaenutus, reklaamid, lõbusõit külalistele „Peetrikesega“, avamispäeva suupistevalik, kooskõlastused erinevate asutustega, prügivedu
Läänemaa Ühisgümnaasium – stendi kujunduse tasu, külaliste toitlustamine
Karel Rahu ja Siim Jürise – näituse muusikaline avamine Kuursaalis
Heiki Noot – ankrute laenutaja ja abistaja tööde vetteviimisel
Matten ja Markus Randmann – mere(kunsti)pääste operatsioonidel osalejad
Tänan südamest kõiki, kes projekti õnnestumisse oma panuse andsid !!!
Tiiu Randmann-Mihkla
Kunstiprojekti lugu
Muusikat ja teatrit peetakse tänapäeva kultuuri iseenesestmõistetavaks osaks. Ometi on seda ka kunst, mis mingil põhjusel näib Eestis olevat pigem teisejärguline. Sellise suhtumise muutmisel on koolidel oluline roll. Üks asi on saada teadmisi kunsti rollist ühiskonnas läbi sajandite, kuid vähemtähtis pole ka noortes kunstihuvi äratamine galeriides käies ja ise kunstiga kätt proovides.
Läänemaa Ühisgümnaasium võttis sel aastal, lisaks järjepidevatele näitustele kooliruumides ja aastanäitustele Linnagaleriis, ette suurema kunstiprojekti, kaasamaks riiklike gümnaasiumide õpilasi.
Mõte oli erinevate koolide õpilaste valmistatud kunstiobjektid Haapsalu Tagalahe merevette paigutada.
Eesmärke sellise projekti elluviimiseks oli mitu:
. väärtustada noorte inimeste loomingulisust ja eneseväljendamise püüdu
. väärtustada kunsti
. harida vaatajat, tuues kunst käidavasse avalikku ruumi
. tutvustada avalikkusele riigigümnaasiumide kontseptsiooni läbi kunstiprojekti
. väärtustada Haapsalut merelinnana (kunsti meres saab eksponeerida vaid merega piirnevas linnas)
. pöörata tähelepanu Haapsalu rannapromenaadi merevee olukorrale (madalat ja seisvat vett ähvardab kinnikasvmine ja roostumine)
. anda oma rahvale ja külalistele veel üks põhjus, miks tulla jalutama kaunile Promenaadile
Tänase seisuga on Eestis riigigümnaasiume üheksa. Osalemisest teatasid kuus gümnaasiumit: Jõgevamaa Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium.
Ühtne teema teoste loomiseks puudus, tingimuseks oli vaid, et kunstnikul on oma tööga mingi sõnum edastada, et see vee peal püsib ja ilmastikuoludele vastu peab.
Oma pealkirjastatud töö kohta tuli autoritel eelnevalt saata lühitutvustus ja kasutatud materjalide loetelu.
10. juunil saabus promenaadile kümme väga eripalgelist tööd, mis paadi sleppis oma kindlaksmääratud kohale aerutati ja raskuste abil põhja kinnitati.
Tööd jätkus kogu päevaks, vahetult enne avamist Haapsalu Kuursaalis sai oma koha veel viimane teos.
Avamisele oli tulnud rohkesti rahvast. Oma tervitused ja heakskiidu projektile edastasid Haridus-ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmann, Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare, LÜG-i direktor Leidi Schmidt, projekti ellukutsuja ja läbiviija LÜG-i kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla, aga ka osalenud koolide kunstiõpetajad ja nende tublid õpilased.
Milliseid ootamatusi/üllatusi kaasnes ?
- paari päeva pärast saabus esimene tormine päev ja igale tööle tuli lisaks paigalda päris paadi ankur. Tallinnast sõitsid appi korraldaja pojad
- teise tormiga lagunes töö „Katastroof“, mis tuli kaldale tuua, seal lahti võtta ja uuesti kokku panna
- akvaariumit kujutava töö „Meri merel“ lõi lainetus kahel korral kummuli, mille tulemusel tuli see mõlemal korral täiesti lahti kruvida ja selle paneelid kodus veesurvega mudast puhastada. Taastamist vajas ka akvaariumis ujuv kuldkala, mis niiskuses koost lagunes
„Valge laev“ ,autor: Karl Kaiser
Teos kujutab 21. sajandi anonüümset tarbimisühiskonna kodanikku, kes on oma mõtlematu käitumise tõttu uppunud. Tema keha on hõivanud puhtad ja süütud uue põlvkonna inimesed, kes kasutavad kodanikust maha jäänud lagunevat keha, et purjetada uue ja helgema tuleviku poole.
Projektijuhina loen projekti „Kunst meres.Mida?Jaa!“ väga õnnestunuks. Tööd, nende asupaik ja näituse kestvus tekitasid erinevaid seisukohti ja kohati ka tulisemaid arvamuseavaldusi. http://online.le.ee/2016/08/03/merenaitus-ebaonnestunud-kunstiprojekt-ja-noorte-inimeste-appikarje/
Kindlasti võib väita, et tegemist oli Haapsalus ja ka kogu Eestis esimese omataolise kunstinäitusega, mis asus vees ja kestis kaks kuud.
http://online.le.ee/2016/07/14/fotokonkurss-merekunst/
http://online.le.ee/2016/06/12/fotogalerii-promenaadil-hulbivad-meres-laip-hobune-akvaarium/
http://online.le.ee/2016/06/08/koolinoored-avavad-promenaadil-mereskulptuuride-naituse/
https://www.facebook.com/100010255929934/videos/vb.100010255929934/277547262597136/?type=2&theater
http://kultuur.err.ee/v/kunst/69708a5d-4e31-4d14-a0d8-30d94ad06887/haapsalu-promenaadil-saab-naha-kuue-riigigumnaasiumi-opilaste-skulptuure
Et veelgi propageerida seda kunstiprojekti ja väärtustada noorte loomingut viis projektijuht läbi ka fotokonkursi, mille ainus tingimus oli, et fotol peab mõni kunstiobjekt näha olema. Laekus 71 tööd.
https://www.facebook.com/Fotokonkurss-Merekunst-572724736267696/photos?ref=page_internal#
Sponsorid:
Haapsalu Linnavalitsus – projekti tutvustav stend promenaadil, paadilaenutus, reklaamid, lõbusõit külalistele „Peetrikesega“, avamispäeva suupistevalik, kooskõlastused erinevate asutustega, prügivedu
Läänemaa Ühisgümnaasium – stendi kujunduse tasu, külaliste toitlustamine
Karel Rahu ja Siim Jürise – näituse muusikaline avamine Kuursaalis
Heiki Noot – ankrute laenutaja ja abistaja tööde vetteviimisel
Matten ja Markus Randmann – mere(kunsti)pääste operatsioonidel osalejad
Tänan südamest kõiki, kes projekti õnnestumisse oma panuse andsid !!!
Tiiu Randmann-Mihkla
"Valge laev"
Autor: Karl Kaiser Õpetaja: Heleri Saks Pärnu Koidula gümnaasium
Teos kujutab 21. sajandi anonüümset tarbimisühiskonna kodanikku, kes on oma mõtlematu käitumise tõttu uppunud. Tema keha on hõivanud puhtad ja süütud uue põlvkonna inimesed, kes kasutavad kodanikust maha jäänud lagunevat keha, et purjetada uue ja helgema tuleviku poole.
"Uputavad mõtted"
Autor: Alex Tähemaa
Õpetaja: Heleri Saks Pärnu Koidula gümnaasium
Õpetaja: Heleri Saks Pärnu Koidula gümnaasium
Teosega soovib autor edasi anda emotsioone, mida võivad tekitada meie enda mõtted. Peas tekkinud segadusest ja harutamist vajavast mõttelõngast sündis idee uputavatest mõtetest. Teos on ehitatud ilmastikukindlatest materjalidest ning värvitud sellistes toonides, mis annaks edasi võimalikult hästi teemaga seotud ahastustunnet, mida mõttesegadik või tekitada.
"Kristallmets"
Autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk
Õpetaja: Anne Jaama Tehniline konsultant: Varmo Ojamets Jõgevamaa Gümnaasium
Õpetaja: Anne Jaama Tehniline konsultant: Varmo Ojamets Jõgevamaa Gümnaasium
Skulptuur kujutab suurimat vara, mis Eestil on – puitu. Peaksime seda enam väärtustama, sellele rohkem tähelepanu pöörama. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets, ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia.
Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve.
Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve.
"Ükssarvik"
Autorid: Deivi Tobreluts, Marleen Kuusik, Karl-Eric Alert
Õpetaja: Ene Running Viljandi gümnaasium
Õpetaja: Ene Running Viljandi gümnaasium
Meie inspiratsiooniks oli müütiline olend ükssarvik, kes vanal ajal sümboliseeris metsikut loomust, puhtust ja graatsiat, tänapäeval aga sümboliseerivad ükssarvikud julgust teistest erineda. Võtsime inspiratsiooni ka lausest “Ühe mehe prügi on teise varandus” ja kasutasime skulptuuri tegemiseks võimalikult palju teise ringi ressursse ehk taaskasutust.
"Luikede järv"
Autorid: Brita Potter ja Kerli Mitrofanov
Õpetaja: Ene Running Viljandi Gümnaasium
Õpetaja: Ene Running Viljandi Gümnaasium
Pühendatud P. Tšaikovskile, kuna ta suvitas Haapsalus ja vaieldamatult on ballett "Luikede järv" üks tema kuulsamatest teostest. Mis sobiks vette paremini kui luiged? Nagu originaalis, on ka meil kaks ühes: üks luikedest on must, teine valge – vastandasime head-halba. Omapärasuse ja kunstilisuse andmiseks lõikasime tiibadesse mustrid, sära ja värvi andmiseks lisasime värvilised klaasikillud, aga põhiosa kujust on plastik.
"Meri merel"
Autor: Annabel Sulg
Õpetaja: Merit Süving Võru Gümnaasium
Õpetaja: Merit Süving Võru Gümnaasium
Oma töös viitan maailma ühele suurimale probleemile- kliima soojenemisele. Kui see jätkub on mere peale tekkinud justkui teine meri. Kliima soojenedes tõuseb merevee tase iga aastaga umbes 0,6-0,9 cm. Oma tööga kujutan merel teist kihti merd. Skulptuuri tegemiseke kasutan plastklaasi ja penoplasti.
"Katastroof"
Autor: Unn Krigul
Õpetaja: Merit Süving Viljandi Gümnaasium
Õpetaja: Merit Süving Viljandi Gümnaasium
Töö on ready-made, mis tähendab, et töö on kokku pandud juba valmis olevatest asjadest. Töö peamõtteks on näidata globaalset probleemi, millele ei pöörata igapäevases elus väga palju tähelepanu (eriti Lõuna-Eestis, kaugel merest) – mere reostusele. Samuti näitab töö, et mere reostus pole ammugi enam väike probleem ja ohus pole mitte ainult meie ilus vaade merele, vaid ka mõne muu liigi säilimine.
"Lahkuja"
Autor Kaarel Koit Tehniline konsultant: Aime Koit
Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla Läänemaa Ühisgümnaasium
Õpetaja: Tiiu Randmann-Mihkla Läänemaa Ühisgümnaasium
Tänapäeval lähevad paljud noored ja ka vanemad inimesed, kes on lõpetanud kodumaal kooli ja saanud hea hariduse, ära välismaale. Inimesed lahkuvad, sest nad ei leia kodumaalt oma erialale vastavat tööd või ei rahulda neid töö eest saadav tasu. Sageli minnakse ja jäädakse, maha jäävad kodu, pere, sõbrad ning tuttav ja emakeelne elukeskkond. Lahkutakse tihti just mere taha... See on probleem, sest meie elanikkond vananeb ning kui väljaränne jätkub, siis ei jäägi siia enam ühtegi noort ja elujõus tööinimest. Skulptuur osutabki sellele probleemile tänases Eestis.
"Kaduvad väärtused"
Autorid: Kristiina Teinemaa, Karl-Christoph Rebane, Kaisa Kuusik, Kevin-Jarl Jaani
Tehniline konsultant: Markus Randmann
Õpetaja: Tiiu randmann-Mihkla Läänemaa Ühisgümnaasium
Tehniline konsultant: Markus Randmann
Õpetaja: Tiiu randmann-Mihkla Läänemaa Ühisgümnaasium
Inimühiskonna eksisteerimise teeb võimalikuks moraali ja eetikanormide järgimine. Kuigi aktsepteeritavad käitumisnormid ja tavad on iga riik seadusekogumikeks kaante vahele pannud, võiks eeldada, et põhilised väärtused on inimese jaoks midagi iseenesest mõistetavat.
Õpetatakse ju lapsele juba maast madalast, mis on õige, mis vale, milline käitumine kiitust ja milline laitust väärt.
Mereskulptuurina loodud teos „Kaduvad väärtused“ peaks sümboliseerima tänapäeva maailma kaugenemist inimlikest väärtustest ja tõekspidamistest.
Õpetatakse ju lapsele juba maast madalast, mis on õige, mis vale, milline käitumine kiitust ja milline laitust väärt.
Mereskulptuurina loodud teos „Kaduvad väärtused“ peaks sümboliseerima tänapäeva maailma kaugenemist inimlikest väärtustest ja tõekspidamistest.
"Kalevipoja mõõk"
Autorid: Lisette Raudsepp, Erki Aas, Kristin Jurnas, Sille Kokarev, Cärolyn Aromets, Dinara Khalilova, Doris Altmets, Daniel Mets, Gerda Reeder, Silver Aaron Kask
Õpetaja: Alar Uus Noarootsi Gümnaasium
Õpetaja: Alar Uus Noarootsi Gümnaasium
Vette torgatud suuremõõtmeline (M 10:1) stiliseeritud epee relv sümboliseerib Haapsalu vehklemistraditsioonide tähtsust Eesti spordiloos ning on kummardus nende algatajale Endel Nelisele. Relva suurus viitab samas ka Eesti müütilisele kangelasele Kalevipojale ja tema tegevusega seotud paikadele. Väidetavalt asuvad ka tema visatud kivid (rändrahnud) siit mõne kilomeetri kaugusel Noarootsis Võnnussaare poolsaarel.