10 SST
Kertu
„Vikerkaare puudutus“
Minu teos on kooslus sulatatud rasvakriitidest ja rasvakriidi joonistusest. Pildil on kujutatud sõrmega osutavat kätt ning seda joana ümbritsevat vikerkaart.
|
Teoses on võimalik näha just seda, mida inimene ise tahab näha. Vikerkaar võib sümboliseerida erinevusi ja sõrmega osutav käsi sümboliseerib teiste inimeste arvamust „erinevatest“ inimestest.
Samas võib mõne teise arvates sümboliseerida vikerkaar õnne ja rõõmu ning sõrm osutab sinna suunda, kus õnn on. |
Mina seostaksin oma pilti Michelangelo fresko „Aadama loomine“ ,millest sain inspirtsiooni käe joonistamisel.
|
Sellise praktilise töö teostamise viisi valisin seetõttu, et mulle väga meeldivad sellised teosed, kus lõpptulemus ei ole kindel, enne seda, kui ta tõeliselt valmis on.
Lauri
Baroksete tunnustega hooned Haapsalus
Kuigi ükski hoone Haapsalus ei esinda puhast barokki, on sellegipoolest armastatud selle stiili elemente hilisemal ajal hoonetele lisada.
Haapsalu raekoda
Raekoja ühekorruseline hoone on ehitatud 1770ndatel paekivist, see esindab hilisbaroklikku stiili, kuigi on kujunduselt lihtne.Sümmeetrilise peafassaadi keskkohas oleva portaali kohal asub värviline dolomiidist linna vapp. |
Ungru loss
Varemetes härrastemaja ehitati aastatel 1893–1896 ja ei saanud kunagi valmis. Hoone põhiplaan on barokilikult sopiline ja katuseviilu ehivad sellele stiilile iseloomulikud voluudid. |
See 1902.a. elu- ja ärihooneks ehitatud maja on kasutatud hiljem politseimajana , pensioniameti ja raamatukoguna. Hoonel omab mitme erineva arhitektuuristiili elemente. Pildil on näha kahe korruse vahel keerduvaid voluute.
Gerli
Ruudud ruudus
Teose idee sündis vaadates erinevaid kunstiteoseid, mis olid valmistatud tikkudest, eelkõige pakkusid huvi tikumajad. Kuid kuna tikumaja ehitamine just kõige kergem ei tundnud, otsustasin minna lihtsama vastupanu teed ja kujutada tikkude abil liikumist erinevate tasanditega. Tänu sellele sündiski minu installatsioon „Ruudud ruudus“.
Teose tegemiseks kasutasin tugevat papitükki, ~9 pakki tikke, joonlauda, harilikku pliiatsit, naasklit, akutrelli, kääre. Esialgu mõõtsin joonlauaga 1,5cmx1,5cm ruudud, mida tuli kokku 324. Iga ruudu tippu tegin augud, kuhu sisse tikud panna. Esialgu üritasin neid auke teha naaskliga, peale paari üritust, tõdesin, et see oli raske ja läksin võtsin isa akutrelli. Seejärel hakkasin aukudesse tikke panema, kõige pikemad neist olid ~4,5cm ja kõige lühem kõigest tikupea pikkune. Kõige raskem kogu tööst oligi tikkude paikasättimine ja nende lõikamine. |
Seostaksin teost eelkõige antiikaja kunstiga, kuna tolle aja kunsti iseloomustab sümmeetria, eriti veel arhitektuuris sammaste puhul. Nagu ka sambad näiteks templitel, on minu tikud paigutatud kindlate vahede kaupa.
Selle töö tegemine andis mulle kindlasti juurde püsivust, kuna see võttis aega kõvasti üle paari tunni, samuti andis juurde loomingulisust, pidin mõtlema, kuhu paigutada pikemad ja lühemad tikud.
Selle töö tegemine andis mulle kindlasti juurde püsivust, kuna see võttis aega kõvasti üle paari tunni, samuti andis juurde loomingulisust, pidin mõtlema, kuhu paigutada pikemad ja lühemad tikud.
Kristi
Suvine loodus
Teose idee tuli sellest, kui vaatasin oma pildistatud loodusfotosid ja otsustasin siis ühe foto järgi joonistada. Teosega tahtsin ma edasi anda Eesti looduse ilu.
Joonistamiseks kasutasin värvipliiatseid. Pildil olen ma kujutanud oma kodu ümbruses asuvaid heinapõlde, viljapõlde, puid ja põõsaid, heinarulle, pilvist taevast. Ma seostaks seda pilti Hollandi barokiaegse maalikunstiga, sest siis hakati maalima maastikumaale ja kompositsioon oli assümeetriline baroki ajal nagu minu pildilgi. |
Laura
„Modernne Mona“
Oma joonistusel kujutan ma Mona Lisat
kaasaegsena. Töö tegemisel oli minu inspiratsiooniks Leonardo da Vinci maal Mona Lisa. Leonardo da Vinci on enda maalil kujutanud ühte renessanssi aja naist ja on hästi aru saada, et tegu on renessanssi aegse maaliga selle järgi, et pildil oleval naisel ei ole kulme ja renessanssi ajal oli naistel kombeks kulmudest vabaneda, et laup kõrgem paistaks ja inimene targem välja näeks. Minu idee oli oma joonistusel kujutada rohkem tänapäeva naist ning näidata, kuidas läbi sajandite on muutunud nn. iluideaal. Selleks joonistasin mina oma teosel olevale naisele kulmud ja on näha ka, et riietus on muutunud ja enam pole moes suured ja uhked kleidid. Metsa ja looduse asemele kujutasin linna suurte ja uhkete ehitiste ning poodidega. Kuigi da Vinci on oma maali tegemiseks kasutanud õlivärve, siis otsustasin mina oma teose teha harilikuga, kuna värvidega maalimine ei ole just minu jaoks. |